Aga mul on ikka veel jõulud

Mis tähendab, et pidu võib alati pidada, eksju. Jutuks siis need kindad, millest Vaiga juba pajatada jõudis, aga mille kohta mul endal hetkegi pole aega kõnelda olnud.
Idee algselt Eveli Kauri raamatust "Käsitööpäevik. Mustreid ja meeleolusid", mida uurides tuli kohe ette, et ma ju olen tema blogi lugenud. Krentu, muidugi! :)

Vaiga näitas mulle raamatut ja ütles, et vot tema tahab sünnipäevaks selliseid kindaid, ja ei mingit vastuvaidlemist. Teate isegi, kui kellelgi kinnisidee tekib, siis sellest mööda on päris raske pääseda. No mis mul üle jäi. Kuna sünnipäev aga alles veebruaris ja jõulukink talle veel tegemata oli, siis mõtlesin, et teeks väikse üllatuse. Käisime koos Karnaluksis, ma siis möödaminnes vaatasin lõnga ka, et ah, niisama miskit katsetan. Ega ma talle ei öelnud, et sihipärasel otstarbel.

Päris juhendi järgi ma ei teinudki (nagu ikka), kuna vardad peenemad kui raamatus soovitatud ja ka lõng teistsugune. Alumiseks kihiks sai must Merino Extra, pealmiseks hõbehall Merino Lace. Vardad nr 4.

Olen kunagi ammu kooliajal ka pitssalli kudunud, hiljem pitskindaid, aga Haapsalu salli mustrit päris pole ette tulnud, samuti mitte nii imepeent lõnga. Terava otsaga vardaid mul paraku polnud, mis tegi nuppude kudumise ütlemata tülikaks, aga tehtud see asi sai.
Krentu viltis kindad läbi ka, mina mitte. Pesin need küll kuuma vee ja seebiga läbi ning üritasin ka käte vahel seebiga nässerdada, aga sellest ei tulnud suurt midagi välja, sest pealmised kindad venisid vees umbes kaks korda suuremaks. Lõng polnud küll superwash, ent ilmselt on valmistatud eesmärgiga mitte viltida. Nõelviltida ma ei tihanud hoopiski, tundusid nii õrnakesed, et äkki läheb lõng katki. No pole hullu, niisama on ka ilus. Pärast väljaväänamist sai kõik siiski ilusti vormi sätitud, kinnitasin ka kindad strateegilistest kohtadest teineteise külge, nii et edaspidi saab neid lihtsamalt pesta kui see minul õnnestus.

Pilt kah. Vaiga saatis mulle rohelised, mis on ju väga kaunid ja annavad väga mõnusa efekti, aga kauplesin talt siiski ka originaali välja, et värve jäädvustada.

Jess-jess, ikkagi pilt käes :)

Ehk siis need padjakatted, mille ma hoole ja armastusega kallile Katile jõuluks tegin :)
Algus sai tegelikult selle komplektiga tehtud juba päris mitu head aastat tagasi (kolm äkki?), kui ühe padjakatte talle jõuluks juba meisterdasin, aga teisega ajahätta jäin. Lubadus sai aga antud, et tuleb teine ka. Vahepeal jõudis aga paar meretäit vett ookeani voolata, kui jälle tegutsema asusin. Otse loomulikult oli mul nüüdseks kaduma läinud nii heegeldamis- kui ka õmblusmaterjal, ehk ei niidist ega kangast polnud aurugi järel. Jalad alla ja poode kammima. Abakhan tõi mulle lausa tellimustööna heegelniidi kätte - praktiliselt samasugune kui algne, kerge läikega puuvillasegune, üsna jäme ka. Kangas on küll teistsugune, aga mulle endale meeldib see uus isegi rohkem, mõnus kuuseroheline. Muster oli õnneks meeles, mida teha tarvis. Ja ka ajast jagus seekord kenasti, nii et jõuluks said padjakatted värskelt nõela alt välja ja kohe uude koju. Tulemus on siin näha. Lõpuks ometi üks ilus pilt ka minu blogis, eksole :)

Hubane kodu - detsember

Ja viimane. Eelmistega olin lohe ja ei saanud kuidagi järjele. Tegelt oli plaanitud ka selleks kuuks hoopis teine asi, mis sai ka valmis, aga jõudis kahjuks jõulukingitusena juba teise Eesti otsa ja pilti teadagi on päris keeruline kaugelt teha. Eks ma kunagi näitan seda ka. Seekord siis läheb kirja juba novembris valminud kassidega kell. Vaiga mulle selle mustri saatis (ärge küsige, kuskohast ta selle sai, ausalt ei tea) ja mina muidugi armusin sellesse hetkega.
Tikkimine on nohu, aga kella kokkuklapitamine juba teine tera, kui sul korralikku alust pole. Poja tuli appi ja lõikas papist õige mõõduga tüki välja, õhendas seda kellamehhanismi juurest ja kahekesi kleepisime pildi papile. Esimese kella kohta sai minu meelest päris ok.



Tikkimismaterjalid Karnaluksist, kellamehhanism Oomipoest.

Edit: Detsembri tegelik töö, mis nüüd lisatööna ette sai näidatud, on ka siiski nüüd olemas. Sain veel viimasel hetkel pildi kaugelt lõunamaalt kätte :) Lubage esitleda.

Niisama

Peaks praegu tööd tegema, aga no pole ju võimalik, kui paar päeva tagasi on raamatukogust saadud "Haapsalu salli" raamat, ostetud nupuga (just, need mootoriga :P) bambusvardad ja leitud lõpuks ka muster, mille järgi salli kuduma hakata. Tegelikult valetan. Katsetuseks teen hoopis õlarätiku. Armas ämm saatis Soomest lõnga, et tema olla seda kirbukalt suured poolitäied saanud ja mina katsetagu, milline neist kõikse paremini passib. Nüüd ma siis passitangi - kavatsen esimese töö just temale endale teha. Enne kevadet me vist kahjuks ei näe, aga sest pole midagi, ehk saab ka niisama ära saata.

Esialgu leidsin üliarmsa õlasalli Knitting Delighti Yahoo grupist, aga mingil müstilisel kombel on mul esimene vihje puudu :(. Proovisin kolm õhtut teoorias (matemaatiliselt ja paberil) ning praktikas (varraste ja lõngaga), kuidas muster võiks jooksma hakata, aga ei miskit. Igatahes päris unustusse ma seda veel ei jäta, mine tae, millal pirn peas põlema läheb.

Ega mul muud üle jäänud, läksin Ravelrysse tuulama. Ja sealt leidsin siis ka mustri, mille ilmselt nüüd varrastele ajan. See on ka väga kaunis, aga mul on ühetooniline roosa lõng ja see ei annaks ilmselt nii ägedat merelaineefekti. No vaatab, mis välja tuleb.

Ja kui see iluduseke ükskord valmis saab, siis ... kavatsen ikkagi Haapsalu salli ka käsile võtta. Mis siis, et ma pole oma elu sees Haapsalus käinud, mul pole seal ühtegi sugulast ja pole ka kodus päranduseks saadud puuvardaid. Eks ma siis teen Haapsalu-salli-laadse toote, või vähemalt üritan.

Peaks oma kiisukellast ka pildi tegema, saaks TK-s vähemalt aasta lõpu ilma musta kassita hakkama, aga no pole seda käsilevõttu. Tean, et pildid lähevad nagunii jälle nässu ja igasugune tahtmine neid üles panna kaob täiesti ära. Ma ei saa aru, kuidas Vaiga suudab suvalise seebikarbiga võrratuid pilte teha, eriti selleks pingutamatagi. Tahan ka osata!

Suur soe kampsun

Projekt siis sellenimeline minu poolt ka lõpule viidud. Alustasin kampsuni kudumist juba möödunud kevadtalvel, aga tööd oli nii palju ja lõpuks läksid ilmad soojaks, et lükkasin jätkamise sügisesse. Ja nagu tellitult, tuli Isetegijas just see projekt, mis innustas asja lõpule viima. Iseenesest ei võtnud kudumine palju aega, aga iga õhtu tunnikegi selleks leida oli päris keeruline.

Kampsi muster pärit Garnstudiost ja nagu ikka, väheke ka muudetud.

Kuna lõng oli jupp maad jämedam kui soovitatud, siis tuli mustrit veidi kohendada, muidu oleks tulnud poole laiem ja meheraas oleks sinna lihtsalt ära uppunud. Paraku kampsiuppumissurm pole vist ilmselt kõige meeldivam.

Vardad võtsin küll peenikesed - 2,5, millega tavaliselt kindaid-sokke koon. Ai, need sõrmekesed olid väsinud ja valusad :D

Kaelust ei hakanud ka topelt keerama, ühekordselt jäi palju ilusam.

Pildid sellised. Statistikat kah.

Lõngaks Karnaluksist ostetud jäme halli-valgekirju sokilõng Sokkegarn (70% villa, 30% polüamiidi). Kulus teist 19 tokki, st 950 g.

Vardad, nagu nimetatud, 2,5 ja 2 (kaeluse jaoks).

Palmikuid sai keeratud 1760 :D. Arvake, kas olen enda üle uhke? :)

Ja kampsi mõõt täitsa eesti mehe keskmine.

Tõmbame triipu

Ehk siis IT järjekordne projekt ja minu järjekordne hullumeelsuse näide, et oma 120% hõivatud aja juures on ilmtingimata tarvis mul veel mingites projektides osaleda. Ise jõuan vaevu aasta suurprojektigagi ühel lainel olla.

Aga asja juurde. Seekord ma tõepoolest ületasin end (loe: näpistasin aega kõige muu kõrvalt rohkem kui võinuks) ja pakun väljanäitusele kolm asja: peleriin iseendale, sokid ka iseendale ja beebimüts ... nojah, eks seda vaatab, kellele :P.

Plaanis oli teha ka šenilltehnikas vaip vannituppa, aga idee ei küpsenud õigeks ajaks valmis. Ja sallilõng sai liiga hilja ostetud, nii et triibusall jääb projektist välja, aga lähiajal tuleb kindlasti.

Peleriin oli mu kindel soov ja tahtmine juba ammust ajast. Alailma on häda, et kael ja õlad kipuvad külmetama. Päris pontšot ka ei tahtnud, samuti õlasalli, vaid just midagi sellist, mille saab õlgadele visata ja vajadusel ka eest kinni sättida.

Muidugi oli Karnaluks mu ohver (või mina tema oma, mine sa tea, mispidi seda vaadata tuleks). Igatahes said lõngad ostetud, uued vardad ka, nii et rahakotist läksid viimasedki sendid :D.

Lõngadeks sai varutud LoveGarni hall täisvillane Cosy Wool (kulus veidi üle 100 g) ja Novita valge efektlõng Softy (kulus ehk 75 g). Peab mainima, et Softy on ilmselt maailma üks pehmemaid ja mõnusaimaid lõngu, mis mulle näppu sattunud. Mul on kange tahtmine seda veel paar tokki osta ning üks hiigelsuur ja mõnus sall kududa. Makropildilt paistab lõnga struktuur veidi välja ka.

Vardad nr 9, kudumiseks kulus vaid kaks õhtut. Peleriini pikkus on ca 50 cm pluss soonik. Seljas kahjuks pilti teha ei saanud, paraku on mind üks eksemplar ja kedagi, keda pildistamise osas terroriseerida, läheduses paraku polnud.

Nööbid tegin lõngast - sisse 10 keerdu halli, peale valgega kaunistustiir. Kolm neist läks loojakarja, enne kui õige võtte käe sisse sain.

 

Teiseks siis sokid. Lõngaks LoveGarni IceLand - hall ja tumepunane. Mõlemat kulus ca pool tokki. Punane näeb nii vahva välja, justkui oleks koerakarvad või midagi sellist sisse kootud. Vardad 2,5.

 

Kolmandaks beebitüdrukule tuukrimüts. Lõng vanadest varudest (ausalt öelda pole koostisest aimugi, kuid tundub mingi sünteetilise segu olevat). Vardad nr 3.

 

Hubane kodu – september

Ikka viimasel hetkel, aga siiski valmis sai.

Seekord on näitamisel poja toa uksekardin. Ukseks peab midagi olema, privaatsus jne, aga päris kinnist ei tahtnud teha. Poiss pakkus välja, et võiks siis kardin olla. Koos käisime Abakhanis kangast valimas ja ise ta selle oma maitse järgi välja ka valis. Pildilt pole aru saada, aga tegemist on kaitsevärvides riidetükiga, millel alumine pool heledam - mingi kangajääk oli, aga poisile nii hirmsasti meeldis, et nõustusin ostma.

Kardin on kahepoolne/kahekordne ja üles riputatud raamaturiiuli külge.
Tegelikult ongi vahepeal kaks raamaturiiulit sama katuse alla veel valmis saanud (esimest näitasin juba märtsis), üks paistab ka pildilt. Muidu polnuks ju kardinat kuhugi kinnitada :)

Ja Andromeeda udukogu siis siin: